Korteriühistu Paepargi tn 50 põhikiri
- Üldsätted
1.1. Korteriühistu nimi on Tallinn, Paepargi tn 50 korteriühistu (edaspidi ühistu).
Ühistu täiendav nimi on Korteriühistu Paepargi 50.
1.2. Ühistu asukoht on Paepargi tn 50, Lasnamäe linnaosa, 11417 Tallinn, Harju maakond.
1.3. Ühistu eesmärgiks on korteriomandite kaasomandi eseme valitsemine. Ühistu valitseb aadressil Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Paepargi tn 50 asuvaid elamuid ja nende juurde kuuluvat maatükki.
1.4. Ühistu on eraõiguslik juriidiline isik. Ühistu liikmeteks on kõik Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Paepargi tn 50 korteriomanikud.
1.5. Ühistut ei saa ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.
1.6. Ühistu majandusaasta algus on 01. jaanuar ja lõpp 31. detsember. - Ühistu tegevuse eesmärk
2.1. Ühistu on mittetulunduslik ja tema eesmärgiks on korteriomandite mõtteliste osade ühine majandamine ja haldamine ning Ühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
2.2. Ühistu eesmärgiks on elamu heaperemeheliku kasutamise korraldamine, samuti elamu korrashoiu eest hoolitsemine, vajalike remontide teostamine ja elanike poolt laekuvate maksete sihtotstarbeline kasutamine. - Korteriomaniku õigused ja kohustused
3.1. Omanikul on õigus:
3.1.1. osaleda ja hääletada korteriomanike üldkoosolekul;
3.1.2. volitada esindajat enda eest üldkoosolekul osalema ja hääletama. Esindaja osavõtt üldkoosolekust ei võta omanikult õigust viibida ka ise üldkoosolekul;
3.1.3. kandideerida ühistu juhatusse või kontrollorganisse;
3.1.4. saada juhatuselt teavet ühistu tegevuse kohta ja tutvuda ühistu dokumentidega.
3.1.5. algatada üldkoosoleku kokkukutsumine käesolevas põhikirjas ja seaduses sätestatud korras;
3.1.6. saada üldkoosoleku protokoll või selle osast ärakiri;
3.1.7. saada juhatuse koosoleku protokoll või selle osast ärakiri;
3.1.8. esitada üldkoosolekul eriarvamus vastuvõetud otsusele;
3.1.9. kasutada teisi põhikirjast ja seadusest tulenevaid õigusi.
3.2. Omanik on kohustatud:
3.2.1. täitma käesolevat põhikirja, ühistu otsuseid ning juhatuse ettekirjutusi;
3.2.2. pidama kinni õigusaktides sätestatud tuleohutus-, jäätmekäitlus- ja ehitusnõuetest. Nõudma vastavatest nõuetest kinnipidamist ka korteriomandit kasutavatelt teistelt isikutelt;
3.2.3. hoidma eriomandi eset (ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum) korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;
3.2.4. võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks;
3.2.5. tagama juhatuse liikmele ja/või ühistu tellitud spetsialistile korterisse sissepääs tehnosüsteemi rikke kõrvaldamiseks;
3.2.6. hüvitama seaduses sätestatud alustel ühistule tekitatud kahju;
3.2.7. teavitama ühistu juhatust viivitamatult elamus asetleidnud avariijuhtumist (nt vee- või elektriavarii);
3.2.8. teatama ühistu juhatusele enda kontaktandmed (telefon, e-post vms) ning nende muutumisel sellest esimesel võimalusel juhatust teavitama;
3.2.9. tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu arvele makseid. Arvestuse aluseks võetakse:
3.2.9.1. üldelekter – korteriomandi 1m2 kohta;
3.2.9.2. vesi ja kanalisatsioon – vastavalt liikme poolt esitatud näidule. Andmete esitamata jätmisel määratakse kulud vastavalt juhatuse otsusele;
3.2.9.3. prügivedu – korteriomandi 1m2 kohta;
3.2.9.4. remondifond – korteriomandi 1m2 kohta;
3.2.9.5. hoolduskulud – korteriomandi 1m2 kohta;
3.2.9.6. üldvesi – korteriomandi 1m2 kohta;
3.2.9.7. kindlustus – korteriomandi 1m2 kohta;
3.2.9.8. küte – korteriomandi 1m2 kohta;
3.2.9.9. raamatupidamine – korterite arv elamus;
3.2.9.10. muud kulud, mida puntides 3.2.9.1-3.2.9.9 ei ole nimetatud – korteriomandi 1m2 kohta.
3.3. Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib ühistu juhatus nõuda viivist seaduses sätestatud alustel ja korras. Juhatus võib viivisenõudest loobuda, kui makseviivituseks esines mõjuv põhjus.
3.4. Korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja ühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega.+ - Ühistu juhtimine
4.1. Ühistu organiteks on korteriomanike üldkoosolek ja juhatus.
4.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4.2.1. põhikirja muutmine;
4.2.2. juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
4.2.3. juhatuse tagasi kutsumisel ühistu dokumentatsiooni ja vara üleandmise korra kehtestamine. Juhul, kui üldkoosolek ei määra oma otsusega dokumentide ja vara üleandmise aluseid ja korda, on tagasikutsutud juhatuse liige või liikmed kohustatud dokumendid ja vara üle andma 14 kalendripäeva jooksul tagasikutsumisest arvates. Dokumentatsiooni ja vara üleandmise kohta vormistatakse akt (üks eksemplar jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale);
4.2.4. juhatuse liikmega:
4.2.4.1. tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine ja selles tehingus ühistu esindaja määramine;
4.2.4.2. õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles vaidluses ühistu esindaja määramine;
4.2.5. majanduskava kehtestamine ja majandusaasta aruande kinnitamine;
4.2.6. järelevalve teostamine juhatuse tegevuse üle. Selleks võib üldkoosolek määrata järelevalvet teostava(d) isiku(d);
4.2.7. reservkapitali suuruse määramine;
4.2.8. laenu võtmise otsustamine;
4.2.9. korteriomanikele kohustuslike majandamiskulude määramine;
4.2.10. kaasomandi eseme ajakohastamise otsustamine;
4.2.11. korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud alustel ja korras korteriomandi võõrandamisnõude esitamise otsustamine.
4.3. Üldkoosoleku kokkukutsumine
4.3.1. Üldkoosoleku kutsub kokku ja määrab päevakorra juhatus.
4.3.2. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma vähemalt kord aastas või siis, kui ühistu huvid seda nõuavad.
4.3.3. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühistu liikmetest. Juhatus kutsub üldkoosoleku kokku 14 päeva jooksul nõude saamisest. Juhul, kui juhatus omanike nõudel üldkoosolekut kokku ei kutsu, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
4.3.4. Üldkoosolekust peab ette teatama vähemalt 7 kalendripäeva. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade avaldatakse korterelamu infostendidel või edastatakse omaniku e-posti aadressile.
4.3.5. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord.
4.3.6. Kui üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majandustegevuse aastakava kinnitamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majandustegevuse aastakava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. Kui korteriomanik on teatanud ühistule oma elektronposti aadressi, tuleb üldkoosoleku teade ja käesolevas punktis loetletud dokumendid saata omaniku avaldatud aadressile.
4.4. Üldkoosoleku läbiviimine
4.4.1. Korteriomanike üldkoosolekul osalemiseks õigustatud korteriomanike ring määratakse üldkoosoleku päeval enne üldkoosoleku algust.
4.4.2. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriomanik või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Korteriomanik või esindaja võib volikirja alusel esindada kuni kahte korteriomanikku. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.
4.4.3. Üldkoosolek on otsustusvõimeline kui kohal on vähemalt 51% korteriomanikku või nende esindajat. Kvoorum on määratud liikmete arvu põhiselt. Korduv üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata.
4.4.4. Üldkoosolekul osalemist tõendab osavõtjate nimekiri. Juhul, kui koosolekul osalev omanik keeldub end osavõtjate nimekirjas registreerimast, kajastab koosoleku kokkukutsuja selle fakti koosoleku osavõtjate nimekirjas. Isikliku sissekande puudumisest sõltumata loetakse koosolekul osalev omanik kvoorumi hulka.
4.4.5. Iga korteriomanik saab olla vaid üks korteriühistu liige, sõltumata sellest, mitu korteriomandit talle kuulub ning ta omab hääletamisel vaid ühte häält. Juhul, kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, teostavad nad hääleõigust ühiselt või nende poolt määratud esindaja kaudu. Esindajaks võib olla ka üks ühistest omanikest.
4.4.6. Korteriomanikul ei ole hääleõigust juhul, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, tema ja korteriühistu vahel tehingu tegemist või temaga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses korteriühistu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad korteriomaniku või tema esindaja juhatuse liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist, või kui korteriomaniku kohta kehtib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 32 kohaselt tehtud otsus. Esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata.
4.4.7. Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud omaniku nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga.
4.5. Otsuste vastuvõtmine
4.5.1. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu korteriomanike häälteenamusega.
4.5.2. Ühistu põhikirja muutmine. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud omanikest või nende esindajatest.
4.5.3. Isikute valimine. Isiku valimisel (nt juhatuse liikme, revidendi) loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku.
4.5.4. Kaasomandi eseme ajakohastamine ja laen. Üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest, võib otsustada:
4.5.4.1. kaasomandi eseme ajakohastamiseks, sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks, selliste vajalike muudatuste tegemise, millega ei muudeta korteriomandi reaalosa otstarvet ega kahjustata muul viisil ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve;
4.5.4.2. laenukohustuse võtmise.
4.5.5. Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik korteriomanikud või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate omanike nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole omanikest.
4.5.6. Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.
4.5.7. Üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast. Üldkoosolekul vastuvõetud põhikirjamuudatus jõustub muudetud põhikirja registrisse kandmisest.
4.6. Otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata
4.6.1. Korteriomanikel on õigus vastu võtta otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata.
4.6.2. Juhatus saadab otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha. Kui korteriomanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.
4.6.3. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest.
4.6.4. Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele. Hääletusprotokolli kantakse: korteriühistu nimi ja asukoht; protokollija nimi; vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, sealhulgas otsuse suhtes eriarvamusele jäänud korteriomaniku nõudel tema eriarvamuse sisu; muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud. Korteriomanike seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatud lisad.
4.7. Ühistu juhatus
4.7.1. Juhatus on ühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut. Juhatus koosneb kolmest kuni viiest liikmest ning valitakse kolmeks aastaks.
4.7.2. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist. Registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata registripidajale.
4.7.3. Korraldab vastavalt üldkoosoleku otsustele ühistu põhikirjalist tegevust.
4.7.4. Korraldab ühistu raamatupidamist.
4.7.5. Peab ühistu vara arvestust ning kasutab ühistu rahalisi vahendeid kooskõlas ühistu otsustega.
4.7.6. Teeb vajadusel ühistu asjades omanikele ettekirjutusi.
4.7.7. Esitab vajadusel omanike vastu kohtulikke nõudeid. Nõuete esitamiseks on juhatusel õigus kasutada õigusabiteenust.
4.7.8. Sõlmib ühistu nimel lepinguid ja kontrollib nende täitmist.
4.7.9. Annab ühistu liikmetele teavet kõigis ühistu tegevusse puutuvais küsimustes.
4.7.10. Koostab majanduskava eelnõu ja aastaaruande ning esitab need üldkoosolekule.
4.7.11. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
4.7.12. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
4.7.13. Juhatuse koosolekud protokollitakse. Protokolli kantakse juhatuse koosoleku toimumise aeg ja koht, koosoleku päevakord, hääletustulemused ning vastuvõetud otsused. Protokolli kantakse ka juhatuse otsuse suhtes eriarvamusele jäänud juhatuse liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Juhatuse koosoleku protokollile kirjutavad alla koosolekust osavõtnud juhatuse liikmed. - Teabeõigus
5.1. Korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet ühistu tegevuse kohta ja tutvuda ühistu dokumentidega. Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele.
5.2. Korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek.
5.3. Korteriomanik on kohustatud teatama ühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri ja elektronposti aadressi.
5.4. Kui korteriomaniku elu- või asukoht erineb korteriomandi asukohast, on korteriomanik kohustatud ühistule teatama ka oma elu- või asukoha postiaadressi.
5.5. Kui korteriomanik ei ole ühistule teatanud oma elu- või asukoha postiaadressi, on ühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoht. - Ühistu vara ja majandusaasta aruanne
6.1. Ühistul peab olema reservkapital, mille suurus on vähemalt üks kaheteistkümnendik ühistu aasta eeldatavatest kuludest. Reservkapitali suuruse üle otsustab korteriomanike üldkoosolek.
6.2. Majandusaasta aruande koostamisele, esitamisele ja kinnitamisele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduses mittetulundusühingu majandusaasta aruande kohta sätestatut korteriomandi-ja korteriühistuseaduses sätestatud erisustega.
6.3. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Kinnitatud aruanne esitatakse registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. - Järelevalve
7.1. Üldkoosolek teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli.
7.2. Revidendiks või audiitoriks ei või olla ühistu juhatuse liige ega raamatupidaja.
7.3. Järelevalvet teostaval isikul on õigus kontrollida ühistu vara, lepinguid, koosolekute protokolle, arveldusarveid, raamatupidamisdokumente ning nõuda juhatuselt oma ülesannete täitmiseks vajalikke selgitusi.
7.4. Järelevalvet teostaval isikul on õigus viibida juhatuse ja korteriomanike üldkoosolekutel.
7.5. Järelevalve tulemuste kohta koostatakse aruanne, mis esitatakse üldkoosolekule.
Ühistu põhikiri on kinnitatud 03. aprillil 2024 üldkoosoleku otsusega.